korduma kippuvad küsimused

Oleme kokku kogunud inimestes enim küsimusi tekitanud teemad, mis puudutavad taastuvenergiat ja täpsemalt just tuuleenergiat ning kõike sellega seonduvat: tuuleparkide rajamine, mõjud, hindamine ja kasud. Loodame, et leiate siit vastuse ka oma küsimusele. Kui ei, siis võtke julgelt meiega ühendust ja küsige otse.

Explore

TAASTUVENERGIA EESMÄRGID JA TUULEENERGIA ÜLESANNE

Mis on taastuvenergia?

Taastuvenergia tuleb loodusest, näiteks tuulest, päikesest ja veest. Erinevalt põlevkivist või naftal põhinevates toodetest ei tekita taastuvenergia kasutamine kahjulikke saasteaineid või heitgaase, mis mõjutavad meie kliimat. Üha rohkem riike liigub taastuvenergia suunas, sest see on puhtam, turvalisem ja lõpuks ka odavam.

Millised on Eesti riigi eesmärgid taastuvenergia suunal?

Eesti riigi eesmärk on suurendada taastuvenergia osakaalu kogu energia tarbimises, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja mõju kliimamuutustele.

Riik keskendub tuule- ja päikeseenergia arendamisele, et muuta elektritootmine keskkonnasõbralikumaks ja energiajulgeoleku seisukohalt kindlamaks.

Eesti valitsus suunab ressursse taastuvenergia projektide toetamiseks ning töötab energia säästmise ja tõhususe parandamise nimel.

Tulevikus soovitakse liikuda suunas, kus elektrit toodetakse üha enam puhastest allikatest, sealhulgas taastuvenergiast.

Mis on energiajulgeolek?

Miks just tuuleenergia?

Tuuleenergia on üks kiiremini kasvavaid taastuvenergia liike. See annab stabiilset elektrit, mis on toodetud meie enda kodumaal. Kui investeerime taastuvenergiasse, loome tuleviku, kus energia on puhas, loodussõbralik ja kõigile kättesaadav.

Tuuleenergia arendamine on tähtis nii kohaliku kui ka riigi energiavajaduse ja julgeoleku tagamiseks.

Millised on tuuleenergia eelised?

Tuuleenergia on puhas. Tuuliku toodetud elekter ei tekita süsinikdioksiidi ega muid saasteaineid, mis soodustavad kliimamuutusi. Kuigi tuulikute ehitamine, transport ja paigaldamine tekitavad siiski süsinikku, on tuulik juba 6–18 kuu jooksul säästnud rohkem CO2 emissioone, kui selle valmistamine põhjustas.

Tuuleenergia on tõhus. Kui elektrit toodetakse põlevkivist, naftast või maagaasist, siis kaob suur osa energiast. Vanade põlevkivijaamade efektiivsus on umbes 20-30%, mis tähendab, et energia kaob suurel määral, kuid samal ajal tekib palju saasteaineid. Uuemad gaasijaamad on küll tõhusamad, kuid siiski läheb tootmisel suur osa energiast kaduma.

Tuuleenergiast toodetud elekter on odavam kui fossiilkütustel põhinevad elektritoomisviisid, kuna vähendab kulukamate fossiilkütustel töötavate elektrijaamade kasutust.

Tuuleenergia on taastuv ja kohalik energiaallikas, mis meil on tasuta käes. Tuuleenergia kasutamisega väheneb meie sõltuvus kallistest imporditavatest fossiilkütustest ning me lähme aina lähemale energiasõltumatusele.

Kui palju elektrit üks tuulik toodab?

Tuuliku poolt toodetava elektri hulk sõltub tuuliku tüübist ja tuule tugevusest. On palju erinevaid tuulikuid, mis suudavad toota erinevas koguses elektrit. Üks kaasaegne maismaa tuulegeneraator toodab aastas üle 7 000 megavatt-tunni (MWh) elektrienergiat, mis katab üle 6 000 Eesti majapidamise aastase elektrivajaduse.

Kas tuuleenergia sobib kõikjale?

Sobivus sõltub tuule tugevusest ja stabiilsusest. Geograafiline asukoht loob head tingimused tuuleenergia tootmiseks. Tuul on ressursina olemas tasuta – see puhub vahel nõrgemini, kuid ei saa kunagi otsa. Seetõttu on tuule kasutamine inimestele vajaliku energia tootmiseks igati mõistlik.

Mis saab siis, kui tuult ei puhu?

Sellist aega, kus enam kui 100 m kõrgusel maapinnast ei esine tuuleturbiini tööks vajalikku minimaalset tuulekiirust, esineb väga harva. Enamik moodsaid tuulegeneraatoreid hakkavad tööle juba 3m/s tuulekiiruse korral. Siiski, tuuletute olukordade tekkides tuulikud elektrit toota ei saa. Seetõttu kombineeritakse tuuleenergia alati teiste energiaallikate või salvestuslahendustega, et tagada elektri pidev kättesaadavus.

TUULEPARK, SELLE VÕIMALIKUD MÕJUD JA NENDE HINDAMINE

Mis on tuulepark?

Tuulepark koosneb mitmest tuulikust, mis toodavad elektrit ja on ühendatud elektrivõrku. Tuulikud kasutavad ära tuule energiat, et panna generaator tööle, mis siis toodab elektrit. Kui tuul puhub tuuliku labadele, liiguvad labad nagu lennuki tiivad, sest ülemise ja alumise pinna vahel tekib õhurõhu erinevus. Labade liikumine paneb tuuliku keskel oleva rootori pöörlema, mis omakorda paneb generaatori tööle ja nii tekib elektrienergia.

Kuidas planeeritakse tuuleparke?

Tuulepargi asukoha valik algab piirkonna üldise uurimisega. Selle käigus kogutakse ja kaardistatakse andmed Eesti avalikest andmeallikatest. Vaadatakse üle keskkonnaolud (näiteks tuule tugevus ja suund, võimalikud keskkonnapiirangud ning asukoha kaugus elumajadest), riigikaitsega seotud piirangud ning olemasolev infrastruktuur, nagu teed ja elektrivõrk.

Kui uurimused näitavad, et koht sobib, alustatakse ametlikku planeerimist koos keskkonnamõjude hindamisega.

Millised on tuulepargi rajamise etapid?

Tuulepargi rajamine on mahukas ja mitmeastmeline protsess, mis võib kesta umbes 4–6 aastat, alates esialgsetest uuringutest kuni pargi valmimiseni. Esmalt tehakse ulatuslikud analüüsid sobiva koha leidmiseks, hinnatakse tuuleolusid, maastikku, loodust, kaugust elumajadest ja elektrivõrgu võimalusi. Lisaks on vaja arvestada ka riigi kaitsetööde ja radaritega.

Edasi toimub põhjalik keskkonnamõjude hindamine, kus kaasatakse ka kohalik kogukond ja omavalitsus, et saada tagasisidet ja leida koostöötahet. Protsess peab olema läbipaistev ja kõiki osapooli kaasav.

Ehitustööde faas kestab tavaliselt 1–2 aastat.

Lisainfot ja planeerimise protsessi kohta täpsemalt loe www.planeerimine.ee

Kuidas toimub tuulepargi mõjude hindamine?

Enne tuulepargi ehitamist vaadatakse hoolikalt, kas ja kuidas see võib loodust kahjustada. Uuritakse, kas tuulikud segavad linde, loomi või taimi. Kontrollitakse ka müra mõjutusi ja seda, kuidas tuulepark paistab ümbruses.

Tehakse palju uuringuid ja välitöid, et leida parim asukoht ning vähendada võimalikke kahjusid. Otsustatakse, kas planeeringuga saab edasi liikuda, seda muuta või planeeringu mentelusprotsess tuleb lõpetada.

Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) aitab juba varakult planeerimisel mõelda keskkonnale ja sellele, kuidas tuulepark meid ja loodust mõjutab.

Keskkonnamõju hindamise sammud on järgmised:

Algus – vaadatakse, kas hindamine on üldse vaja teha

Uurimine – vaadatakse, kuidas tuulepark mõjutab loodust, inimesi ja majandust

Küsitlused – kaasatakse inimesed ja asutused, et kuulda nende arvamust

Tulemused – kirjutatakse kokku, mida leiti ja antakse soovitused

Otsus – leitakse, kas planeeringut saab edasi teha või muuta

Kõige tähtsam on kaasata avalikkust ja rääkida kogu protsess läbi nii, et kõik asjaosalised oleksid kursis.

Milliseid uuringuid tuulepargi rajamise eel läbi viiakse?

Iga tuulepargi puhul koostatakse ja viiakse läbi just sellele tuulepargile asjakohased uuringud ja analüüsid.

Uuringute eesmärk on hinnata planeeritava tuulepargi mõju inimese tervisele ja varale ning looduskeskkonnale.

KSH protsessis tehakse erinevaid uuringuid, näiteks:

Linnustiku uuringud
Uuritakse lindude rännet, toitumisalasid ja pesitsuspaiku. Aitavad mõista, kuidas tuulepark võiks linde mõjutada ja aidata leida kohti, kuhu tuulikuid rajada nii, et linde võimalikult vähe segada.

Loomastiku ja nahkhiirte uuringud
Vaatlused loomade ja nahkhiirte liikumise, toitumise ja pesitsemise kohta. Annab teadmise, kuidas kaitsta loomi ja hakata vältima olulisi elupaiku ja rännuteid.

Tuulikutest tingitud varjutuse modelleerimine
Arvutatakse, kuidas tuulikud tekitavad oma liikumise tõttu liikuvat varju. See aitab hinnata, kas ja kuidas varjud võivad häirida inimesi või loodust.

Müra modelleerimine
Arvutatakse, kuidas tuulikute töö tekitatud heli levib ja kui tugev see on. See aitab hinnata, et tuulepargi töötamisel tekkiv müra jääks kehtestatud normide piiresse ega kahjustaks lähiala elanike elukvaliteeti ega loodust.

Visuaalse mõju modelleerimine
Hinnatakse, kuidas tuulikud maastikul paistavad ja millist mõju nad loovad ümbruskonna vaatele. See aitab otsustada, kuidas hoida looduskeskkond visuaalselt võimalikult harmoonilisena.

Taimestiku, loomastiku ja looduskeskkonna uuringud
Vaadeldakse taimestikku, loomastikku ja kaitsealade olukorda. Sellest selgub, kas mõne tundlikuma liigi seisundit, elu- või toitumispaika on vaja täiendavalt kaitsta.

Arheoloogilised uuringud
Kontrollitakse, kas planeeritavas piirkonnas on ajalooliselt väärtuslikke või kaitsealuseid kultuurimälestisi. See aitab vältida nende kahjustamist.

Mõju veevarustusele ja veekogudele
Uuritakse, kas ja kuidas ehitus või tuuliku töö võib mõjutada kohalikke veekogusid ja vee kvaliteeti. Tagab, et vesi jääb puhtaks ja kättesaadavaks.

Mõju riigikaitsele
Vaadatakse üle, kas tuulepark võib mõjutada riigi julgeolekut või riigikaitse radarite tööd. Nii tagatakse, et tuulepark ei segaks riigikaitseks vajalikke tegevusi.

Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale
Hinnatakse, kuidas tuulepark mõjutab kohalikke inimesi, tööhõivet ja majandust. See aitab planeerida arendust, mis tooks kasu ka kogukonnale. Tuulepargi rajamine võib mõjutada kinnisvara väärtust tõstes kinnisvara hinda, sest tuulikutasu ja kohaliku kogukonna toetus parandavad elukeskkonda ning piirkonna majanduslikku aktiivsust.

Mõju kultuuriväärtustele
Uuritakse, kas tuulepark segab või muudab kohalikke kultuurilisi või ajaloolisi paiku. Tagab, et olulised paigad säilivad.

Kumulatiivsed mõjud
Võetakse kokku kõik erinevad mõjud sh. teiste lähedalasuvate arenduste mõjud ja uuritakse, kuidas need koos mõjutavad üldist keskkonda ja kogukonda. See aitab teha tasakaalustatud otsuseid ja paremini planeerida.

Uuringute tulemusel on võimalik tuulikute asukohtasid planeeringualal muuta tagamaks, et mõju ümbritsevale keskkonnale sh loodusele oleks võimalikult väike.

Kuidas tuulikud meid mõjutada võivad?

Tänapäeva tuulegeneraatorid on üldjuhul üle 200 meetri kõrgused ja seetõttu on nad maastikul kaugele näha ning tuulepargile lähedal asudes on töötavaid tuulikuid ka kuulda. Paljudele tuulikute poolt tekitatavatele võimalikele mõjudele on juba leitud head tehnilised lahendused, mis aitavad kaitsta inimeste tervist ja loodust. Kuigi teadus näitab, et terviseriskid on väikesed või puuduvad, tunnevad inimesed siiski teatud hirme ja muret.

Keskkonnamõjude hindamine aitab neid hirme maandada, pakkudes selgeid ja teaduspõhiseid vastuseid.

Visuaalne mõju

See tähendab, kuidas tuulikud paistavad inimestele silma. See ei mõjuta tervist, sest on lihtsalt küsimus maitsest või eelistustest – kas keegi peab tuulikut ilusaks või mitte.

Müra

Müra levimine sõltub eelkõige tuule suunast ja tugevusest, kuid üldjuhul ei ole see inimkõrvale enam tajutav mõne kilomeetri kaugusel tuulikust. Müra tekib sellest, et tuuliku labad õhus liikudes tekitavad korduvaid helilaineid. Müra tase on umbes 35–40 dBA ning jääb alla Eesti keskkonnamüra taseme piiri (ööpäevaringne müratase ˃=55dB ja öine müratase ˃=50dB).

Infraheli

Infraheli on väga madal heli, mida inimesed tavaliselt ei kuule, sest selle sagedus on alla 16 Hz. Infraheli allikaid on palju nii looduses (tuul, ookeanilained) kui ka inimtegevuses (küttesüsteemid, liiklus). Puuduvad kindlad tõendid, et tuulikute infraheli võiks inimeste tervist kahjustada.

Varjutus

Varjutus tekib siis, kui tuuliku labad pöörlevad ja ajutiselt päikesevalgust blokeerivad, heites lühiajaliselt varju. Naaberkinnistutel võib selline varjutus esineda aastas kahel 4 kuni 6-e nädalasel perioodil, tavaliselt pööripäevade paiku. Omavalitsused järgivad soovitust, et naaberkinnistute varjutus ei tohiks aastas ületada 10-t tundi. Tuulikute tööd saab programmeerida nii, et see reegel oleks täidetud.

Kiirgus

Tuulikud ei kiirga tervisele ohtlikku ioniseerivat kiirgust. Küll aga võivad tuulikud tekitada elektromagnetvälju, mis tekivad elektri tootmisel ja edastamisel. Need väljad on sarnased nendele, mida tekitavad näiteks kodumasinad või mobiiltelefonid.

Uuringud näitavad, et tuulikute elektromagnetväljad on väga madalad ja jäävad alla ohutuspiiri ega ohusta inimeste tervist.

Tuulikute eluiga ning jäätmete kasutus

Tuulepargi eluiga planeeritakse täna juba 30 aasta peale ning hea hoolduse korral võib see olle isegi veel pikem. Tuulikud ei tekita töötades otsest saastet ega jäätmeid, sest toodavad puhast elektrit. Kuid pärast nende kasutusaja lõppu tekivad jäätmed, nagu metall, betoon ja komposiitmaterjalid.

Need materjalid saab Eesti tingimustes suunata taaskasutusse, mis aitab hoida keskkonda ja toetab säästvat ressursikasutust. Tänapäeval saab ca 85-95% tuulikutest taaskasutada ning mitmed ettevõtted on võtnud eesmärgiks jõuda 100% taaskasutuse tähiseni.

TUULEPARGI KASU PIIRKONNALE JA KOHALIKELE ELANIKELE

Kuidas kaasatakse kohalikku kogukonda tuuleparkide planeerimisse?

Kohalikku kogukonda kaasatakse läbi avalike arutelude, teavituste ja töögruppide, kus kuuldakse elanike arvamusi ja muresid. Mõnikord loob kogukond ka energiaühistu, et esindada oma huve tugevamini ja osaleda aktiivsemalt tuulepargi arengus. Selline kaasamine loob usaldust ja aitab saavutada kõigile sobivaid lahendusi.

Eurowind on valimis panustama täiendavatesse kogukonnaprojektidesse. Selleks kaasame kohaliku kogukonna võimalikult varakult, sest just piirkonna elanikud teavad kõige paremini, mida tuleb kohaliku elu edasiviimiseks ära teha.

Millist majanduslikku kasu toob tuulepark kohalikule piirkonnale?

Tuulepark toob kohalikku majandusse mitut sorti kasu: omavalitsus saab toetusi (mida kasutatakse kogukonna heaks), kohalikud elanikud võivad saada rahalist toetust tuulepargi läheduses elamise eest, piirkonnas luuakse uusi töökohti ja kohalikud ettevõtted saavad kasutada võrgutasuta elektrit. Toetussummad võivad olla märkimisväärsed ja aitavad piirkonna arengut toetada.

Mis on tuulikutasu?

Kohaliku kasu instrument ehk tuulikutasu on rahaline tugi, mida jagatakse elanikele ja omavalitsustele tuulepargi lähikonnas (2-3 km raadiuses). See toetab piirkonna arengut ja elukeskkonna parandamist.

tuulikutasu summa määratakse?
- Tuulikutasu arvutatakse protsendina tuulepargi toodetud elektrienergia mahust ja elektrihinnast (0,7-1%). Saadud summa jagatakse pooleks: 50% läheb kohalikule omavalitsusele ja 50% jagatakse tuulepargile kuni 3 km läheduses elavatele majapidamistele.

Millist kasu toob tuulikutasu kohalikule kogukonnale?
- Tuulikutasu annab elanikele igal aastal lisaraha, mis võib tõsta kinnisvara väärtust ja motiveerida inimesi piirkonnas elama jääma või sinna kolima. Omavalitsus saab kasutada oma osa mõistlikult, panustades kohaliku kogukonna heaolusse.

Kas omavalitsusel on vabadus otsustada, kuidas tuulikutasu kasutada?
- Jah, omavalitsus otsustab ise, kuidas tuulikutasu oma eelarves kasutada, näiteks võib selle suunata kohalike teenuste või ühiskondlike projektide toetamiseks